Keskkonnakaitse
Transpordivahend sisaldab osi nagu kütuse-, õhu- ja õlifiltrid, amortisaatorid, õlid, jahutusvedelik, pidurivedelik, pliiakud, piduriklotsid, elektroonikaseadmed ja palju muud. Kõik tekkinud osad, materjalid ning ohtlikud ja mitteohtlikud jäätmed tuleb sorteerida, taaskasutada ja ümber töödelda, et vältida jäätmete teket. Neid ei tohi visata koos olmeprügiga.
Praegu on tootjate jaoks peamine mure see, kuidas piirata kahjulike ainete kasutamist sõidukite tootmisel. Oluline on tagada, et tootmisel kasutatavad materjalid ei kujutaks ohtu keskkonnale ega inimeste tervisele. See kehtib mitte ainult sõidukite tootmise ja kasutamise ajal, vaid ka hilisemates ringlussevõtufaasides. Sõidukitootjad püüavad kasutada võimalikult palju taaskasutatud materjale, sealhulgas bioplasti ja sarnaseid materjale.
Pliiakusid tuleb koguda ja taaskasutada, et kõik neist saadavad materjalid saaksid uuesti kasutusele võtta. Akusid ei tohi kunagi käsitsi lahti võtta. Pliiakusid loetakse ohtlikuks jäätmeks, sest need sisaldavad palju ohtlikke kemikaale. Kui vanu akusid ei käsitleta õigesti – kas lagunemise käigus või kui aku korpus saab kahjustada –, võivad ohtlikud ained lekkida keskkonda. Need mürgised ained võivad reostada põhjavee, mürgitada pinnast ja taimi ning kahjustada inimeste tervist. Kokkupuude raskmetallide ja teiste saasteainetega võib suurendada nahainfektsioonide, vähi, hingamisprobleemide ning vereringe-, immuun- ja närvisüsteemi häirete riski.
Patareijäätmed tuleb koguda eraldi: patareid ja kasutatud akud tuleks panna spetsiaalsetesse kogumiskonteineritesse, tünnidesse, kastidesse või muudesse sobivatesse anumatesse. Ohtlike jäätmete äraviskamine sorteerimata olmeprügi hulka on keelatud ning seda reguleerib seadus. Korraldatud patareijäätmete kogumise, töötlemise ja ringlussevõtu süsteemid tagavad, et kasutatud patareid kogutakse, sorditakse ning taaskasutatakse õigesti. Tarbijad saavad kasutatud patareid ja akud tagastada jäätmekäitlejale või viia need spetsiaalselt tähistatud kogumispunktidesse. Jäätmeid kogutakse tarbijatelt tasuta ning need tuleb asetada ainult vastavatesse märgistatud konteineritesse. Patarei- ja akujäätmeid võib viia ka linna jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti. Kogumiskohtade ja ringlussevõtu kohta saate teavet kohalikust keskkonnaosakonnast, patareide müüjatelt, Keskkonnaameti veebilehelt või teistest ametlikest allikatest.
See sümbol patareidel ja akudel tähendab, et need tuleb koguda ning ära anda eraldi, mitte visata sorteerimata prügi hulka.
Õige akujäätmete sorteerimine, kogumine ja ümbertöötlemine aitab kaitsta keskkonda ning säästa loodusvarasid. Ühendkuningriigi ja EL-i eeskirjade järgi tuleb pliid sisaldavad patareid ja akud koguda ning suunata ringlusse, et kõik saadud materjalid—nagu plii, plast, väävelhape ja muud kemikaalid—saaksid võimalusel ohutult uuesti kasutusele minna.
Kui jäätmed antakse üle litsentseeritud käitlejale, jõuab enamik neist materjalidest uuesti kasutusse ja neist valmistatakse uusi tooteid. Mittekõlblikud osad kõrvaldatakse keskkonnasõbralikult, hoides ära kahju inimeste tervisele ja loodusele. Korralikult kogudes ja ümbertöötledes hoiame väärtuslikke ressursse kokku ning hoiame keskkonna puhta tulevastele põlvedele.
Kasutatud pliiakusid saab tasuta ära anda meie asukohas: Pakalnės g. 5B, Domeikava, Kaunase rajoon.
Lisainfo:
Ebaõige jäätmekäitlus kahjustab nii avalikku tervist kui ka keskkonda. Kaasaegsed eluviisid ja ületarbimiskultuur tekitavad järjest rohkem jäätmeid, millest suur osa ei jõua käitlemisele õigel viisil. See põhjustab õhu, maa ja vee reostust ning jätab püsiva jälje loodusele ja inimeste tervisele. Seepärast on vastutustundlik jäätmekäitlus täna üks olulisemaid samme, millega saame kaitsta oma kogukonda.
Kui me ei sorteeri ega käitle pakendeid ja muid jäätmeid õigesti, võib Eestist (või Suurbritanniast) saada mõne aastakümnega hiiglaslik prügimägi.
Oluline on jäätmeid sortida seal, kus need tekivad, ning püüda võimalikult palju materjale ringlusse võtta või uuesti kasutada. Nii kaitseme keskkonda ja hoiame loodusvarasid.
Näiteks:
Vanu rehve on väga raske loodusele kahjutult lagundada, sest need lagunevad äärmiselt aeglaselt – materjal püsib keskkonnas sajandeid. Metsadesse, kraavidesse või jõekallastele visatud rehvid rikuvad looduspilti ja võivad põhjustada tulekahjusid. Kuna rehvid on naftatooted, paiskub põlemisel õhku ohtlikke aineid, mis on seotud kopsu-, südame- ja vereringehaigustega.
Rehvide põhikomponent kumm säilitab oma omadused veel kaua pärast rehvi kasutusaja lõppu. Seetõttu on rehvigranulite tootmine ehk kummi, metalli ja tekstiili eraldamine ning materjali ringlussevõtt praktiline lahendus. Granuleeritud kummi kasutatakse näiteks asfaldis, mänguväljakutel, parklapiirajates ja muudes toodetes.
Vanu rehve saab kasutada ka energiaallikana. Näiteks Leedus põletatakse need spetsiaalsetes ahjudes, millel on kahjulikke aineid neutraliseerivad filtrid, ning tekkiv tuhk kasutatakse edasi tsemendi tootmisel.
Kasutatud rehve on keelatud visata olmeprügi hulka, segajäätmetesse või põletada.
Vanad rehvid saab tasuta tagastada uute rehvide ostmisel samasse kauplusse (tagastatavate rehvide arv peab vastama ostetavate kogusele ja liikluskategooriale). Elanikud saavad viia vanad rehvid ka kohaliku omavalitsuse suuregabariidiliste jäätmete vastuvõtukohta. Nimekirja leiab siit: https://am.lrv.lt
Tasuta saab aastas ära anda kuni 4 sõiduautorehvi oma kohaliku jäätmejaama. Enne jäätmejaama külastamist kontrollige, milliseid jäätmeliike antud koht vastu võtab, sest igal jaamal võivad olla erinevad reeglid. Külastage jaama ametlikel lahtiolekuaegadel. Teavet jäätmejaamade aadresside ja vastuvõetava kauba kohta leiab kohaliku omavalitsuse ja Keskkonnaministeeriumi veebilehelt.
Kasutatud õli-, kütuse- ja õhufiltrid on autojääkidest eriti ohtlikud. Ebaõige käitlemise korral ohustavad need keskkonda ja inimeste tervist.
Auto õli- ja kütusefiltrid sisaldavad metalli, õlijääke, kütusejääke ja filtreerivaid materjale. Mootoriõli sisaldab palju erinevaid keemilisi elemente, sealhulgas raskemetalle nagu vask ja tsink. Filtrite ebaõige käitlemise korral võib saastuda suur maa-ala, allikavesi, jõed ja isegi joogivesi. Nende põletamine paiskab õhku raskemetalle ja kantserogeene, põhjustades hingamisteede haigusi. Filtreid ei tohi teiste jäätmete hulka panna.
Kõige kahjulikumad ühendid eralduvad pigem metalli ümbertöötlemisel kui aeglase lagunemise teel. Metalli saab lõpmatult ringlusse võtta selle omadusi kaotamata ning selle taaskasutamine on energiasäästlikum kui uue metalli tootmine maakidest.
Elanikud saavad kasutatud filtrid üle anda litsentseeritud jäätmekäitlejale.
Meie ettevõte teeb koostööd registreeritud jäätmekäitlusettevõtjatega, kes töötlevad sõidukite õli-, kütuse- ja õhufiltreid ning muid ohtlikke ja mitteohtlikke jäätmeid.
Kui teenindate oma autot töökodas, võite need jäätmed jätta töökotta.
Samuti võib kasutatud filtrid ära anda kohaliku omavalitsuse suuregabariidiliste jäätmete jaama. Kõik asukohad leiab siit: https://am.lrv.lt
Filtreid ümbertöötledes saadakse tagasi metalli, õli ning plast- või filtermaterjale. Õli regenereeritakse või põletatakse. Taaskasutatud õli saab kasutada kvaliteetse baasõlina või uuesti töödelda mootoriõliks. Kasutatud õli ümbertöötlemine säästab energiat – ringlussevõtt vajab vaid kolmandikku toornafta töötlemise energiast. Kõik ülejäänud materjalid (metall, plast) võetakse samuti ringlusse ja kasutatakse uutes toodetes.
Uus metallitootmine vajab palju energiat ja tekitab kasvuhoonegaase, mis on üks kliimamuutuste põhjuseid. Metalli ringlussevõtt kasutatud filtritest säästab ressursse, vähendab saastet ja energiakulu.
Jäätmeõli on kõik mineraalsed, pool-sünteetilised või sünteetilised määre- või tööstusõlid, mis enam ei täida oma otstarvet. Vaid ühe liitri jäätmeõli sattumine loodusesse võib reostada miljon liitrit vett ja katta ühe hektari veepinda! Koos veega moodustab õli emulsiooni, mis kahjustab vee-elustikku ja taimi ning katkestab mullaorganismide hapnikuvarustuse.
Kasutatud õlis sisalduvad raskemetallid võivad kahjustada närvisüsteemi, neere ja põhjustada vähki. Need metallid kogunevad kehas aeglaselt ning tervisemõjud võivad ilmneda alles aastate pärast.
Jäätmeõli ei tohi panna olmeprügisse ega muude segajäätmete hulka. Ohtliku jäätmeõli põletamine ahjus või lahtisel tulel on keelatud, kuna selle käigus eralduvad kantserogeensed ained ja muud tõsiste haigustega seotud saasteained.
Õli põletamine on lubatud üksnes erivarustusega, nõuetekohase litsentsiga ettevõtetes, kus on olemas spetsiaalsed filtrid, mida regulaarselt hooldatakse.
Jäätmeõli ei tohi valada kanalisatsiooni, mulda ega veekogudesse – nii võib saastuda suur ala, sh põhjavesi, jõed ja joogivesi.
Jäätmeõli ei tohi anda kellelegi, kes pole juriidiliselt volitatud selle käitlemiseks.
Taaskasutatud õli saab muuta kvaliteetseks baasõliks ning töödelda uuesti mootoriõliks. Kasutatud õli ümbertöötlus säästab energiat – ringlussevõtt vajab vaid kolmandikku toornafta töötlemise energiast.
Era- ja juriidilised isikud peaksid jäätmeõli üle andma ainult ametlikult litsentseeritud jäätmekäitlejale.
Meie ettevõte teeb koostööd üksnes registreeritud, ohtlikke ja mitteohtlikke jäätmeid käitlevate ettevõtetega.
Kui hooldate oma sõidukit töökojas, võite sinna jätta ka kasutatud õli.
Kasutatud aku sisaldab palju ohtlikke kemikaale. ELi reeglid nõuavad, et pliiakud tuleb koguda ja ringlusse võtta, et taas kasutada pliid, plasti, väävelhapet ja antimonit.
Valesti käideldud akudest imbuvad ohtlikud ained (raskemetallid, elektroliidid) keskkonda. Plii on tugev mürk – see satub organismi sissehingamisel, tolmu kaudu või allaneelamisel, koguneb kehasse ning põhjustab lõppkokkuvõttes närvikahjustusi, unetust, peavalusid ja ärritust. Akudes olev väävelhape võib põhjustada hingamisprobleeme ja kudede kahjustusi.
Välja voolanud akuhape võib hävitada kõik taimed ümbruskonnas ning maasse imbudes saastada põlde ja joogivett.
Autode akusid ei tohi visata olmejäätmete ega segajäätmete hulka. Kahjustada ei tohi ka aku kesta ega akusid ise lahti võtta – need tuleb üle anda tervena, vältimaks leket.
Pliiakud tuleb panna spetsiaalsetesse patareide kogumiskonteineritesse.
Jäätmekäitlejad töötlevad akud ümber: plii ja plast kasutatakse uutes akudes, töödeldud hapet tööstuslikel eesmärkidel, näiteks väetiste tootmisel.
Kasutatud autode akud saab üle anda litsentseeritud jäätmekäitlejale või ka meile – me hoolitseme selle eest, et kõik suunatakse seaduspäraselt käitlusse. Teeme koostööd üksnes ametlikult registreeritud ettevõtetega.
Akusid ja patareisid võib tasuta anda üle kohaliku omavalitsuse jäätmejaamades. Täpse nimekirja leiab siit: https://am.lrv.lt
Enne jäätmejaama külastamist kontrollige, milliseid jäätmeid vastu võetakse, sest nõuded võivad piirkonniti erineda. Lahtiolekuajad ja vastuvõetavad jäätmed leiab omavalitsuse või Keskkonnaministeeriumi kodulehelt.
Autot hooldades või remontides võib kasutatud aku jätta ka töökotta.
Kasutatud amortisaatorid on ohtlikud just õlisisalduse tõttu. See õli võib sisaldada raskemetalle ja muid ohtlikke ühendeid. Loodusesse sattudes reostavad need pinnast ning põhjavett, ohustades jõgesid ja joogivett. Kui amortisaatori tihend lekib, kaotab see osa töörõhust ning funktsioonist. Amortisaatorid koosnevad põhiliselt metallist, õlist ja kummist.
Amortisaatorite ringlussevõtt vajab palju vähem energiat kui uute tootmine toorainest. Vanad amortisaatorid ei tohi sattuda olme- ega segajäätmete hulka.
Amortisaatorite ringlussevõtul saadakse tagasi metall, õli ja kumm. Õli regeneeritakse kvaliteetseks määrdeaineks või töödeldakse vähem saastavaks kütuseks. Ringlussevõtt säästab energiat – see protsess vajab vaid kolmandikku toornafta töötlemise energiast.
Metalli taaskasutus säästab samuti ressursse ja vähendab kasvuhoonegaase, aidates ohjeldada kliimamuutusi ja toorainekulu.
Kasutatud amortisaatoreid saab üle anda ametlikult litsentseeritud jäätmekäitlejale.
Kui kasutate remondi- või hooldusteenuseid, võite vanad amortisaatorid jätta sinna – nad hoolitsevad nõuetekohase käitluse eest. Vastutustundlike teeninduste kaardi leiab siit: www.esuatsakingas.lt.
Amortisaatoreid võib viia ka kohaliku omavalitsuse jäätmejaama. Täpne nimekiri: www.am.lt. Enne viimist kontrollige alati, milliseid jäätmeid iga punkt vastu võtab. Täpsem info on omavalitsuste või Keskkonnaministeeriumi kodulehel.
Pakendijäätmed on oluline alternatiiv toorainele. Pakendite sorteerimine ja ringlussevõtt aitab vähendada keskkonnamõju, säästab loodusvarasid ja toetab tööstust. Väga oluline on pakendijäätmeid teistest jäätmetest eraldi koguda, õigesti sorteerida ning võimalusel taaskasutada – nii püsib keskkond puhtam ja loodusvarad alles.
Eestis peab pakendi- ja tootmisjäätmed sorteerima – neid ei tohi visata segamini olmejäätmetega. Ainult sorteerides saame rohkem materjale ringlusse suunata ja vähendada reostust.
Pakendeid saab ära anda avalikesse (kollased plast- ja metallile, rohelised klaasile, sinised paberile) kogumiskonteineritesse, viia kogumispunktidesse või tagastada pandipakendeid kauplusse.
Pakendimärgiste tähendus
Enamikel pakenditel kasutatav kolme noolega kolmnurk tähendab, et pakendit saab ringlusse võtta. Kolmnurga sees olev number näitab materjali liiki (1–19 plastik, 20–39 paber ja kartong, 40–49 metall, 50–59 puit, 60–69 tekstiil, 70–79 klaas).
See info põhineb tootjavastutusega jäätmete avaliku teavitamise nõuetel vastavalt Leedu Vabariigi Keskkonnaministri 28.06.2012 määrusele nr D1-554.